Mis on maavara ja kellele see kuulub?
Vastavalt hetkel kehtivale maapõueseadusele on maavara looduslik kivim, setend, vedelik või gaas, mille omadused vastavad uuringu tellija esitatud nõuetele ja mille lasund või selle osa on maardlana keskkonnaregistris arvele võetud.
Aluspõhja maavara kuulub riigile ning ülejäänud maavarad maaomanikule. Aluspõhi on maapõue seaduse tähenduses maapinnal avanev või pinnakatte alla mattunud ennejääaegse tekkega kivim. Teisisõnu enamlevinud ehitusmaavaradest lubja- ja dolokivi kuuluvad riigile ning ülejäänud maavarad, milleks on näiteks liiv, kruus, osaliselt savi ja muda ning turvas kuuluvad maaomanikule. Õigus maavara kaevandada tekib pärast geoloogilise uuringuga varu arvelevõtmist ning seejärel arvelevõetud maavarale kaevandamisloa saamist. Mäetöid korraldab vajaliku pädevusega kaevandaja, kes peab täitma erinevaid seadusest tulenevaid kohustusi (loe kaevandamisest siit).
Levinud prakitka on see, et eramaal kaevandades tasub kaevandaja maaomanikule kuuluva maavara eest riikliku kaevandamisõiguse tasu põhjal koefitsiendi (enamasti 0,5 - 0,7) abil leitud tasu. Riigile kuuluva maavara kaevandamisõiguse tasumäärad aastateks 2016-2025 nende maavarade lõikes, mis kuuluvad maaomanikule, on järgmised:
|
Maavaraliik |
Mõõt- ühik |
Kaevandamisõiguse tasumäär (eurodes) alates kuupäevast |
||||||||||
|
01.01.2016 |
01.01.2017 |
01.01.2018 |
01.01.2019 |
01.01.2020 |
01.01.2021 |
01.01.2022 |
01.01.2023 |
01.01.2024 |
01.01.2025 |
|||
|
Kruus |
Täitepinnas |
m3 |
0,60 |
0,60 |
0,60 |
0,60 |
0,60 |
0,60 |
0,60 |
0,60 |
0,60 |
0,60 |
|
Ehituskruus |
m3 |
2,22 |
2,29 |
2,36 |
2,43 |
2,50 |
2,60 |
2,71 |
2,82 |
2,93 |
3,05 |
|
|
Liiv |
Täitepinnas |
m3 |
0,35 |
0,37 |
0,39 |
0,42 |
0,44 |
0,47 |
0,50 |
0,53 |
0,56 |
0,60 |
|
Ehitusliiv |
m3 |
1,42 |
1,46 |
1,51 |
1,55 |
1,60 |
1,68 |
1,76 |
1,85 |
1,94 |
2,04 |
|
|
Tehnoloogiline liiv |
m3 |
1,81 |
1,90 |
1,99 |
2,09 |
2,20 |
2,33 |
2,47 |
2,61 |
2,77 |
2,94 |
|
|
Savi |
Keraamikasavi |
m3 |
0,67 |
0,70 |
0,72 |
0,75 |
0,78 |
0,81 |
0,85 |
0,88 |
0,92 |
0,95 |
|
Keramsiidisavi |
m3 |
0,69 |
0,73 |
0,77 |
0,82 |
0,87 |
0,92 |
0,98 |
1,04 |
1,10 |
1,16 |
|
|
Raskelt sulav savi |
m3 |
1,25 |
1,30 |
1,35 |
1,42 |
1,49 |
1,56 |
1,64 |
1,72 |
1,81 |
1,90 |
|
|
Tsemendisavi |
m3 |
0,68 |
0,72 |
0,75 |
0,79 |
0,83 |
0,87 |
0,91 |
0,96 |
1,01 |
1,06 |
|
|
Turvas |
Vähelagunenud |
t |
1,50 |
1,53 |
1,56 |
1,59 |
1,62 |
1,70 |
1,81 |
1,91 |
2,03 |
2,15 |
|
Hästilagunenud |
t |
1,27 |
1,35 |
1,43 |
1,51 |
1,62 |
1,70 |
1,81 |
1,91 |
2,03 |
2,15 |
|
Nende maavarade korral, mis tulenevalt seadusest maaomanikule ei kuulu (näiteks lubja- ja dolokivi), riikliku tasumäära rakendada ei saa, sest sellisel juhul tekib kaevandajal justkui topelt ressursitasu kohustus. Ka sellise maavara juures on võimalik kokkuleppeid teha, kuid vastav tasumäär peab jääma oluliselt väiksemaks riiklikust määrast, sest muidu ei ole kaevandaja enam turukonkurentsis ning kui ei ole müüki, siis ei ole kaevandamist ning ei ole ka tasu maaomanikule. Sellistel puhkudel tuleb jõuda valdkondlikku turukeskonda arvestava ja osapooli rahuldava kokkuleppeni. |